Pärnus Villa Medicas konsulteerib mõnekuiste vaheaegadega abivajajaid Tiibeti meditsiini tohter Tenzin Lektsok (31), kes praktiseerib põhiliselt Nepalis Katmandus asuvas Kumpheni kliinikus.
Seekord võtab tohter vastu kolmapäevani. Tiibetlane külastab Eestit juba kolmandat korda. Selgub, et „süüdlaseks” on Pärnu mees Hanno Kivisild, kes sõpradega Nepali külastades sealsete arstide tarkust proovile käis panemas.
Tiibeti arstid on tuntud kui meisterlikud pulsidiagnostika valdajad. “Külastasime kuut kliinikut, kus palusime ennast diagnoosida. Meid oli kaheksa inimest. Kõik arstid kirjeldasid võrdlemisi samamoodi meie tervislikku seisundit, kuid Tenzin Lektsok tegi seda kõige detailsemalt,” rääkis Kivisild. Ta lisas, et arstide määratud taimsed preparaadid ja teraapiad osutusid väga mõjusaks, samuti üksikasjalikud toitumissoovitused.
Kivisild kutsus mullu Lektsoki Pärnusse külla, et see vaataks üle tema pere, suguseltsi ja tuttavad. Kuuldus tiibetlasest ulatus koguni Lätimaale ja nii tekkis Lektsokil Pärnus holistilise ravimeetodi pooldajatest koosnev klientuur, kes on rahul, kui tohter paar korda aastas nende tervislikku seisundit hindab ja haigusi ennetavaid soovitusi jagab.
Tiibetlane Tenzin on sündinud Lõuna-Indias ning saanud hariduse Darjeelingis ja Varanasis. Tema perekond lahkus Tiibetist parema elu otsingutel 1960. aastatel ja asus elama Indiasse ja Nepalisse. Peresidemetel on tiibetlaste silmis väga suur tähendus ja nõnda koondus suguvõsa mingil ajal Katmandusse.
Eestlased on hädas vererõhuga
Varanasis asub tuntud Tiibeti ülikool Central University of Tibetian Study, kus Tenzin kümne aasta jooksul õppis. Esmalt tiibeti keelt, astroloogiat, budistlikku filosoofiat ja inglise keelt, järgnevad viis aastat meditsiini. Pärast kõrgkooli töötas ta aasta intensiivravis ja jätkas juba praktiseeriva arstina Katmandus sealses vanimas Tiibeti meditsiini keskuses Kumphenis.
Tiibeti ühiskonnas on väga levinud perekondlikus liinis edasi antavad ametid: tähtis on jätkata peretraditsiooni. Tenzini peres pole küll Tiibeti arste olnud, kuid tema ema töötas põetajana ja inspireeris oma lapsi meditsiini alal jätkama. Nii valis Tenzini vend erialaks moodsa arstiteaduse ja õde õenduse. “Budistlikus ühiskonnas usutakse karmat ja ollakse veendunud, et arsti kutsumus võib kanduda ühest elust teise,” seletab tiibetlane.
Surelik inimkeha on hinge kodu. Me viibime selles kehas teatud aastad ja lahkume siis.
Tiibeti meditsiin jälgib muutusi kehas sõltuvalt aastaajast. Kevadel töötab maks aeglasemalt ja seepärast esineb praegu palju allergiat ja seedimisprobleeme.
Tiibetlased usuvad, et enamik haigusi saab alguse mõtlemisest. Ignorantsuse ehk vale mõtlemise kolm mürki on viha, kirg ja laiskus. Need kolm emotsiooni loovad kindlatüübilisi haigusseisundeid.
Samuti vaatlevad tiibetlased kehaorganeid “perekondadena” – näiteks on seotud omavahel sapp, maks ja silmad. Ühe organi haigestumine viitab probleemidele teistes.
Haigused jagunevad Tiibeti meditsiini järgi mitmesse kategooriasse. Tavalised, nagu külmetus, ei vaja ravi. Kroonilised haigused, epilepsia, aga ka vähkkasvaja, on karma tagajärjed. Selle kehastuse haigused kujutavad endast vale elustiili tagajärgi.
Lääne inimesed on Tenzini arvates väga intelligentsed ja teadlikud, mis on kasulik ja mida süüa. Meie probleem on suur tundlikkus ja stress, meil on nõrgad närvid. Kogu meie aeg kulub kiirustamisele ning raha ja standardite tagaajamisele ja lõõgastumiseks pole aega.
Nepali ja India inimesed ei ole nii teadlikud, aga nad on mentaalselt märksa tugevamad. Neil on palju vähem raha, aga nad on palju õnnelikumad. “Olen märganud, et Euroopas ei saa inimesed toidust vajalikke toitaineid kätte. Kui söön Nepalis riisi, siis tunnen selle maitset. Siin riisi süües on tunne, nagu oleks tegu surnud toiduga,” kirjeldab arst. Lääne inimene kipub kõigega liialdama.
Eesti inimene kannatab suure stressi käes ja silmatorkavalt paljudel on kõrge vererõhk. Inimestel on halb veri. Silma hakkavad seedimisprobleemid, mis tähendab, et toitained ei imendu organismis. Siinsetele inimestele võiks soovitada mediteerimist, kuigi see pole siinsele kultuuriruumile iseloomulik. See tegevus pole seotud religiooniga, lausub Tenzin. See on vaimne võimlemisharjutus. Mediteerimisest oleks inimestel kasu, see aitaks paremini lõõgastuda.
Budistlik tarkus
“Meie keha on nagu paat, mis seilab kannatuste merel, et jõuda Buddhani. Arst annab inimestele võimaluse liikuda sellel teekonnal terve kehaga,” lisab Tenzin.
Tiibeti traditsioonilise meditsiini juurde jõudis Tenzin eeskätt budistlike veendumuste toel, mille kohaselt valitseb meie meele ja keha vahel sügav side. Iidsed tarkused avanesid uuriva vaimuga noormehele samm-sammult, vaimustades ja üllatades oma sügavate tõdedega.
Tenzin jutustab, et Tiibeti meditsiini vanimad harud arvatakse ulatuvat 5000 või koguni kuni 12 000 aasta taha, pakutakse, et see sai alguse Buddhast endast.
Tiibeti traditsiooniline raviteadus on unikaalne, nendib tohter. 7. ja 8. sajandil Tiibeti kuldajastul valitsenud kuningad Songtsen Gampo ja Trisong Detsen kutsusid tarkuste vahetamise eesmärgil kokku eri riikide arstid.
Kogemuste sünteesimise tulemusel täiustus Tiibeti meditsiini-traditsioon, haarates endasse Hiina, Kreeka, India, ajurveda ja Pärsia meditsiiniteaduse elemendid. “Kuldajastuga võrreldes on meie praegune riiklik eksistents väga nõrguke,” teab Tenzin.
Pärnu Postimees, Silja Joon , märts 2014
NB! Eravastuvõtud Villa Medicas